Phelinun
melphalan
melfalaan
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arstiga.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Mis ravim on PHELINUN ja milleks seda kasutatakse
Mida on vaja teada enne PHELINUNi kasutamist
Kuidas PHELINUNi kasutada
Võimalikud kõrvaltoimed
Kuidas PHELINUNi säilitada
Pakendi sisu ja muu teave
PHELINUN sisaldab toimeainet nimega melfalaan, mis kuulub tsütotoksiliste (keemiaravi) ravimite rühma ja mille toimel väheneb teatud rakkude arv.
PHELINUNi võib kasutada üksi või koos teiste ravimitega või koos kogu keha kiiritusega järgmiste haiguste raviks:
eri tüüpi luuüdikasvajad: hulgimüeloom, äge lümfoblastleukeemia (mida nimetatakse ka ägedaks lümfotsüütleukeemiaks, ÄLL) ning äge müeloidleukeemia (ÄML);
maliigne lümfoom (Hodgkini lümfoom ja mitte-Hodgkini lümfoom) – vähk, mis mõjutab teatud tüüpi valgeid vereliblesid, mida nimetatakse lümfotsüütideks (nakkustega võitlevad rakud);
neuroblastoom – vähiliik, mis hakkab kasvama ebanormaalsetest närvirakkudest;
kaugelearenenud munasarjavähk;
kaugelearenenud rinnavähk.
PHELINUNi kasutatakse ka koos teiste tsütotoksiliste ravimitega ettevalmistava ravimina enne vereloome tüvirakkude siirdamist verevähi ravimiseks täiskasvanutel ning verevähi ja muude verehaiguste ravimiseks lastel.
Kui teil on küsimusi, pöörduge julgelt oma arsti poole.
kui olete allergiline melfalaani või selle ravimi mis tahes koostisosade suhtes (loetletud lõigus 6);
kui olete rase (vaid vereloome tüvirakkude siirdamisele eelneva ravi korral) või imetate last.
Kui hakkate saama ravi melfalaaniga, jälgitakse teie verd hoolikalt, sest see ravim on tugevalt tsütotoksiline ja vähendab oluliselt vererakkude hulka.
Enne melfalaaniga ravi alustamist rääkige oma arstile, kui teil esineb mis tahes järgmine seisund:
Teile on hiljuti tehtud kiiritusravi või olete võtnud vähiravimeid, sest need põhjustavad sageli vererakkude arvu vähenemist.
Teil on nakkuse tunnused (palavik, külmavärinad jne). Melfalaanravi korral võib arst määrata teile nakkustega võitlemiseks selliseid ravimeid nagu antibiootikumid, seenevastased ained või viirusevastased ained. Arst võib manustada teile ka veretooteid (nt punaliblesid ja vereliistakuid).
Te plaanite minna vaktsineerima või kui teid hiljuti vaktsineeriti. See on tähtis, sest mõned nõrgestatud elusvaktsiinid (näiteks poliomüeliidi, leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiinid) võivad tekitada melfalaanravi ajal nakkuse.
Teil on probleeme neerudega või neerupuudulikkus (neerude talitlusvõime vähenemine).
Sellisel juhul tuleb PHELINUNi annust vähendada.
Teil on kunagi olnud veenitromboos. Melfalaani kasutamine koos lenalidomiidi ja prednisooni või talidomiidi või deksametasooniga võib suurendada tromboosiriski. Arst võib määrata teile ravimeid tromboosiriski vähendamiseks.
Melfalaani võtmise ajal on soovitatav piisav hüdreerimine ja forsseeritud diurees (vedelike rohke veeni tilgutamine).
Lastel ja noorukitel on suurem risk tõsiste hingamisteede ja seedetraktiga seotud tüsistuste tekkimiseks. Rääkige viivitamatult oma arsti või meditsiiniõega, kui tekib hingamise või seedetraktiga seotud häireid.
Melfalaani ei tohi kasutada vereloome tüvirakkude siirdamise eelse ettevalmistava ravimina üle 12- aastastel ägeda müeloidleukeemiaga noorukitel.
Melfalaani kasutamise ohutus ja efektiivsus vereloome tüvirakkude siirdamise eelse ettevalmistava ravimina ägeda müeloidleukeemia või ägeda lümfoblastleukeemiaga alla 2-aastastel lastel ei ole kindlaks tehtud.
Teatage oma arstile või meditsiiniõele, kui võtate või olete hiljuti võtnud mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud retseptita ostetud ravimeid.
Kindlasti teatage oma arstile või meditsiiniõele, kui võtate ükskõik millist järgmistest ravimitest:
muud tsütotoksilised ravimid (keemiaravi);
kui lähete vaktsineerima või kui teid on hiljuti vaktsineeritud (vt hoiatuste ja ettevaatusabinõude lõiku), sest nii võite saada üldise haiguse, mis võib lõppeda surmaga;
nalidiksiinhape (kuseteede infektsiooni raviks kasutatav antibiootikum): see võib koos melfalaaniga manustamisel tekitada lastel surmaga lõppevat hemorraagilist enterokoliiti;
busulfaan (teatud vähiliigi ravim); lastel on teatatud, et melfalaani manustamine vähem kui 24 tundi pärast suukaudse busulfaani viimast annust võib mõjutada toksilisuse teket.
Teatatud on neerufunktsiooni vähenemisest, kui hülgamisreaktsiooni ennetamiseks pärast vereloome tüvirakkude siirdamist on kasutatud tsüklosporiini.
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.
Rasedus
Vereloome tüvirakkude siirdamine on rasedatele naistele vastunäidustatud. Muudel näidustustel ei ole ravi melfalaaniga raseduse ajal soovitatav, sest see võib loodet püsivalt kahjustada.
Kui olete rase, pidage enne melfalaani kasutamist nõu oma arstiga.
Peate koos arstiga kaaluma melfalaanravi kasu ja võimalikke riske teile ja teie lapsele.
Kui te saate või kui teie partner saab ravi melfalaaniga või kui sellisest ravist on möödas vähem kui 6 kuud, peate kasutama rasestumise vältimiseks tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid.
Imetamine
Ei ole teada, kas melfalaan eritub rinnapiima. Ärge PHELINUNiga ravi ajal last rinnaga toitke.
Viljakus
Melfalaan võib mõjutada munasarju või spermat, põhjustades viljatust (võimetust rasestuda).
Naistel võib lõppeda ovulatsioon ja sellest tulenevalt ka menstruatsioon (amenorröa). Loomkatsetest on teada, et meestel võib kvaliteetsete spermatosoidide hulk väheneda või muutuda tuvastamatuks. Seetõttu soovitatakse meestel kaaluda enne ravi alustamist sperma säilitamist.
Rasestumisvastased meetmed meestel ja naistel
Nii meestel kui ka naistel, kes saavad ravi melfalaaniga, soovitatakse kasutada ravi ajal ja kuni 6 kuud pärast ravi tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid.
See ravim võib põhjustada iiveldust ja oksendamist, mis võib vähendada teie autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet. Ravim sisaldab ka alkoholi, mis mõjutab tõenäoliselt lapsi ja noorukeid (lisateave allpool).
Ravim sisaldab 0,4 g alkoholi (etanooli) ühes lahustiviaalis, mis vastab 42 mg/ml-le (0,42% w/v). Alkoholi sisaldus selle ravimi lahustiviaalis on sama kui 10 ml-s õlles või 4 ml-s veinis.
Täiskasvanud
Väike alkoholi kogus selles ravimis ei oma tõenäoliselt toimet täiskasvanutele.
Ravimis sisalduva alkoholi kogus võib mõjutada teiste ravimite toimet. Pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui kasutate teisi ravimeid.
Kui olete rase või imetate, pidage enne ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Vt ka teave eespool lõigus „Rasedus“.
Kui teil esineb alkoholi liigtarvitamist, pidage enne ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Lapsed ja noorukid
Alkoholi kogus selles ravimis omab tõenäoliselt toimet lastele ja noorukitele. Toimete seas võivad olla unisus ja käitumishäired. See võib mõjutada nende keskendumisvõimet ja kehalist võimekust. Kui teil on epilepsia või maksahaigus, pidage enne ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Ravimis sisalduva alkoholi kogus võib mõjutada teiste ravimite toimet. Pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui kasutate teisi ravimeid.
Kui olete rase või imetate, pidage enne ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Vt ka teave eespool lõigus „Rasedus“.
Kui teil esineb alkoholi liigtarvitamist, pidage enne ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Ravimi sisaldab 6,2 g propüleenglükooli 10 ml lahustis, mis vastab 0,62 g/ml-le.
Kui teie laps on noorem kui 5-aastane, konsulteerige enne selle ravimi kasutamist oma arsti või apteekriga, eriti juhul kui laps saab teisi propüleenglükooli või alkoholi sisaldavaid ravimeid.
Kui olete rase või imetate, ärge kasutage seda ravimit, välja arvatud juhul, kui seda on soovitanud teie arst. Vt ka teave eespool lõigus „Rasedus“.
Kui teil esineb maksa- või neeruhaigus, ärge kasutage seda ravimit, välja arvatud juhul, kui seda on soovitanud teie arst. Teie arst võib teid selle ravimi kasutamise ajal täiendavalt kontrollida.
Ravimis sisalduva propüleenglükooli toime võib olla sarnane alkoholi tarbimisega ja suurendada kõrvaltoimete riski.
Kasutage seda ravimit ainult arsti soovitusel. Teie arst võib teid selle ravimi kasutamise ajal täiendavalt kontrollida.
See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes viaalis, st on põhimõtteliselt
„naatriumivaba“.
PHELINUNi annab teile alati tervishoiutöötaja, kellel on kogemused vähiravimite kasutamise või tüvirakkude siirdamise alal.
Arst arvutab PHELINUNi annuse teie kehapindala või kehamassi ning haiguse ja neerude talitlusvõime järgi.
PHELINUNi kasutamisel vereloome tüvirakkude siirdamise eelse ravimina antakse seda alati koos teiste ravimitega.
Soovitatav annus on 100…200 mg kehapindala m2 kohta. Annuse võib jagada 2…3 järjestikusel päeval manustatavaks võrdseks osaks.
Annustamisskeem on järgmine: üks 100…240 mg annus kehapindala m2 kohta. Annuse võib jagada 2…3 järjestikusel päeval manustatavaks võrdseks osaks.
Annus on tavaliselt väiksem, sõltuvalt neeruhaiguse raskusastmest.
PHELINUNi manustatakse infusioonina (tilgutiga) veeni.
Kui PHELINUNi infundeeritakse kogemata veeniväliselt ümbritsevatesse kudedesse või kui seda lekib veenist ümbritsevatesse kudedesse, tuleb PHELINUNi manustamine viivitamatult katkestada, sest see võib põhjustada raskeid koekahjustusi. Selle tagajärg on tavaliselt torkav ja põletav valu. Kui patsiendid pole võimelised valu tekkest märku andma, tuleb koekahjustusi kahtlustada muude tunnuste, näiteks süstekohal tekkiva punetuse ja turse põhjal.
Kui arvate, et teile on ravimit manustatud liiga palju, või kui annus on vahele jäänud, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime järgmistest, pidage viivitamatult nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Siirik peremehe vastu reaktsioon pärast vereloome tüvirakkude siirdamist (selle reaktsiooni korral ründavad siiratud rakud teie organismi, mis võib olla eluohtlik)
Veres ringlevate rakkude ja trombotsüütide arvu vähenemine, mis võib põhjustada aneemiat (erütrotsüütide arvu vähenemist), ebanormaalset veritsust, verevalumeid
Alopeetsia (juuste väljalangemine) – suurte annuste korral
Nakkus, mis võib olla raske või eluohtlik
Seedetrakti verejooks
Iiveldus
Oksendamine
Kõhulahtisus
Suu ja suuümbruse põletik (stomatiit)
Kahe või enama organsüsteemi talitlushäire, mis võib põhjustada ebamugavust ja olla eluohtlik
Palavik, külmavärinad
Menstruatsioonitsüklite puudumine (amenorröa)
Naistel – reproduktiivhäired, mis võivad põhjustada munasarjade talitlushäiret ja enneaegset menopausi
Meestel – spermatosoidide arvu vähenemine spermas (azoospermia)
Alopeetsia (juuste väljalangemine) – tavapäraste annuste korral
Septiline šokk
Vähi progressioon, relaps või retsidiiv, uue vähi teke
Leukeemia, müelodüsplastiline sündroom (teatud tüüpi verevähk)
Hingamisteede häired: hingamispuudulikkus, hingeldus (äge respiratoorse distressi sündroom), kopsupõletik (pneumoniit, idiopaatilise pneumoonia sündroom), kopsukudede paksenemine (interstitsiaalne kopsuhaigus, kopsufibroos), kopsuverejooks
Verehüüvete teke väikestes veresoontes kogu kehas, mis kahjustab aju, neerusid ja südant
Peaaju verejooks
Maksahäired: maksa toksiline kahjustus, maksaveeni sulgus
Nahakahjustused: väikeste laatuvate sõlmedega nahapunetus (makulopapulaarne lööve)
Neerukahjustus (äge neerukahjustus, nefrootiline sündroom), neerude talitlusvõime vähenemine
Raske ja mõnel juhul surmaga lõppev allergiline reaktsioon; tunnusteks võivad olla urtikaaria, turse, nahalööve, teadvuse kadu, hingamisraskused, madal vererõhk, südamepuudulikkus ja surm
Kollaps (südameseiskuse tõttu)
Kihelus
Maksahäired, mis võivad avalduda vereanalüüsis või põhjustada ikterust (silmavalgete ja naha kollasus)
Haigus, mille korral erütrotsüüdid enneaegselt lagunevad – võib tekitada tugevat väsimust, hingeldust ja peapööritust, peavalu ja naha või silmade kollasust
Kardiovaskulaarsed häired: südame pumbafunktsiooni muutused ja kõrvalekalded, mis põhjustavad vedeliku peetust, hingeldust, väsimust (südamepuudulikkus, kardiomüopaatia) ja südant ümbritsevate kudede põletikku (perikardi efusioon)
Vererõhu tõus kopsuarterites
Kusepõie põletik ja veri uriinis
Rasked põletikulised ja immunoloogilised tüsistused (hemofagotsüütiline lümfohistiotsütoos)
Raske nahakahjustus (nt kolded, bullad, ketendus, raskematel juhtudel irdumine), mis võib hõlmata kogu kehapinda ja olla eluohtlik (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs)
Vere kreatiniinitaseme tõus
Veritsus
Verehüüvete teke süvaveenides, eriti jalgades (süvaveenitromboos) ja kopsuarteri sulgus (kopsuemboolia)
Raske verehaigusega patsientidel võivad tekkida kuumahood või surisemistunne.
Lastel ja noorukitel on suurem risk tõsiste hingamisteede ja seedetraktiga seotud tüsistuste tekkimiseks. Kui teil tekib mis tahes kõrvaltoime, mida selles infolehes ei ole loetletud, või kui mis tahes kõrvaltoime
muutub raskekujuliseks, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, meditsiiniõe või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi (vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud viaali etiketil ja karbil pärast märget „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Mitte hoida külmkapis.
Hoida viaale välispakendis valguse eest kaitstult.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
Toimeaine on melfalaan. Üks pulbriviaal sisaldab 50 mg melfalaani (melfalaanvesinikkloriidina).
Pärast 10 ml lahustiga manustamiskõlblikuks muutmist on lahuse lõppkontsentratsioon 5 mg/ml melfalaani.
Muud koostisosad:
Pulber: vesinikkloriidhape ja povidoon
Lahusti: süstevesi, propüleenglükool, etanool ja naatriumtsitraat (vt lõik 2).
PHELINUN on infusioonilahuse kontsentraadi pulber ja lahusti.
Pulber on läbipaistvas klaasviaalis valge kuni kahvatukollase pulbri või paakunud pulbrina. Lahusti on värvitu läbipaistev lahus läbipaistvas klaasviaalis.
Iga PHELINUNi pakend sisaldab: üks viaal 50 mg pulbriga (melfalaan) ja üks viaal 10 ml lahustiga.
Müügiloa hoidja | |||
ADIENNE S.r.l. S.U. | |||
Via Galileo Galilei, 19 | |||
20867 Caponago (MB) | |||
Itaalia | ||
Telefon: +39 0240700445 | ||
NERPHARMA S.R.L.
Viale Pasteur, 10
20014 Nerviano (MI) Itaalia
Telefon: +39 0331 581111
ADIENNE S.r.l. S.U.
Via Galileo Galilei, 19
20867 Caponago (MB) Itaalia Tel: +39 02 40700445
See infoleht on kõigis EL/EMPi keeltes Euroopa Ravimiameti kodulehel.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:
Sarnaselt muude suures annuses kasutatavate keemiaravimitega tuleb selle ravimi ettevalmistamisel ja käsitsemisel rakendada mitmeid ettevaatusabinõusid, et tagada nii tervishoiutöötajate kui ka keskkonna kaitse, arvestades patsiendi ohutuse tagamiseks vajalikke tingimusi.
Lisaks tavapärastele ettevaatusabinõudele süstitavate ravimite steriilsuse säilitamiseks tuleb teha järgmist:
kanda pikkade varrukatega riideid ja tihedalt suletavaid mansette, et vältida lahuse sattumist nahale;
kanda ühekordset kirurgilist maski ja kaitseprille;
pärast aseptilist kätepesu tõmmata kätte ühekorrakindad;
lahus ette valmistada selleks ettenähtud alal;
katkestada infusioon ekstravasatsiooni korral;
visata lahuse valmistamisel kasutatud materjalid (süstlad, mähised, ühekordsed pinnad, viaal) vastavaks otstarbeks märgistatud mahutisse;
hävitada saastunud jäätmed;
olla väljaheidete ja okse käsitsemisel ettevaatlik.
Kui PHELINUN puutub kogemata kokku nahaga, tuleb nahka kohe põhjalikult seebi ja veega pesta. Kui ravim puutub kogemata kokku silmade või limaskestadega, loputage neid rohke veega.
Ravimi sissehingamist tuleb vältida.
Rasedad peavad tsütotoksiliste ravimite käsitsemist vältima. Trombemboolilised tüsistused
Tromboosi profülaktilist ravi tuleb teha vähemalt esimesel 5 ravikuul, eriti suurenenud tromboosiriskiga patsientidele. Enne profülaktiliste antitrombootiliste ravimeetmete kasutamise otsust tuleb põhjalikult hinnata tromboosi tekkeriski individuaalsel patsiendil (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
Trombembooliliste tüsistuste tekkimisel tuleb ravi peatada ja alustada standardset antikoagulantravi. Kui antikoagulantravi on patsiendi stabiliseerinud ja trombemboolilise sündmuse tüsistused on kontrolli all, võib melfalaani kasutada koos lenalidomiidi ja prednisooniga või jätkata esialgses annuses ravi talidomiidi ja prednisooni või deksametasooniga tingimusel, et hinnatakse kaasnevat riski ja kasu. Melfalaanravi ajal peab patsient antikoagulantravi jätkama.
Annustamine
Täiskasvanud
Hulgimüeloom, maliigne lümfoom (Hodgkini või mitte-Hodgkini lümfoom), äge lümfoblast- ja müeloblastleukeemia (ÄLL ja ÄML), munasarjavähk ja rinnanäärme adenokartsinoom, suures annuses Annustamisskeem on järgmine: üks 100…200 mg annus kehapindala m2 kohta (ligikaudu 2,5…5,0 mg kehamassi kg kohta). Annuse võib jagada 2…3 järjestikusel päeval manustatavaks võrdseks osaks. Kui annus ületab 140 mg kehapindala m2 kohta, tuleb pärast annustamist siirata autoloogseid vereloome tüvirakke.
Maliigsed hematoloogilised haigused, enne allogeensete vereloome tüvirakkude siirdamist
Soovitatav annus on 140 mg/m2 ühe infusioonina üks kord ööpäevas või 70 mg/m2 üks kord ööpäevas kahel järjestikusel päeval.
Lapsed
Äge lümfoblast- ja müeloblastleukeemia, suures annuses
Annustamisskeem on järgmine: üks 100…200 mg annus kehapindala m2 kohta (ligikaudu 2,5…5,0 mg kehamassi kg kohta). Annuse võib jagada 2…3 järjestikusel päeval manustatavaks võrdseks osaks. Kui
annus ületab 140 mg kehapindala m2 kohta, tuleb pärast annustamist siirata autoloogseid vereloome
tüvirakke.
Lapseea neuroblastoom
Soovitatav annus püsiva ravivastuse saamiseks tavaravis on üks 100…240 mg annus kehapindala m2 kohta (mis on vahel jagatud kolmel järjestikusel päeval manustatavaks võrdseks osaks) koos
autoloogsete vereloome tüvirakkude siirdamisega. Infusiooni kasutatakse kas eraldi või koos kiiritusravi
ja/või teiste tsütotoksiliste ravimitega.
Hematoloogilised haigused, enne allogeensete vereloome tüvirakkude siirdamist
Soovitatav annus on järgmine:
maliigsed hematoloogilised haigused: 140 mg/m2 ühe infusioonina üks kord ööpäevas;
mittemaliigsed hematoloogilised haigused: 140 mg/m2 ühe infusioonina üks kord ööpäevas või 70 mg/m2 üks kord ööpäevas kahel järjestikusel päeval.
Patsientide erirühmad
Eakad
Annustamissoovitused PHELINUNi eakatele manustamise kohta puuduvad. Eakatele manustatakse aga sageli melfalaani tavaannuseid.
Kogemused melfalaani suurte annuste kasutamise kohta eakatel patsientidel on piiratud. Seetõttu tuleb enne melfalaani suurte annuste kasutamist eakatel kaaluda nende seisundit, et säiliks adekvaatne üldseisund ja elundite talitlusvõime.
Neerupuudulikkus
Neerupuudulikkusega patsientidel tuleb annustamisskeemi kohandada (vt lõik 4.4). Neerupuudulikkus võib vähendada melfalaani kliirensit (kuigi see on varieeruv).
Melfalaani suuri annuseid koos vereloome tüvirakkude kogumise ja tagasisiirdamisega on kasutatud edukalt isegi lõppstaadiumis neerupuudulikkusega dialüüsravil patsientidel.
Melfalaani suurte intravenoossete annuste (100…240 mg kehapindala m2 kohta) kasutamisel sõltub annuse vähendamise vajadus neerupuudulikkuse astmest, kas toimub vereloome tüvirakkude tagasisiirdamine ja ravivajadusest. Melfalaani annuseid üle 140 mg/m2 ei tohi manustada ilma vereloome tüvirakkude kogumise ja tagasisiirdamiseta.
PHELINUNi lahuse valmistamine
Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate nähtavaid riknemise märke.
PHELINUNi tuleb valmistada temperatuuril alla 25 °C, muutes külmkuivatatud pulbri 10 ml lahusti abil manustamiskõlblikuks ning raputades seda kohe ja tugevalt, kuni tekib läbipaistev lahus, kus ei ole nähtavaid osakesi. Kasutada tohib ainult läbipaistvat lahust, kus ei ole nähtavaid osakesi.
Kui kontsentraati ei manustata kiireks manustamiseks ettenähtud infusioonipordi kaudu, tuleb manustamiskõlblikuks muudetud lahust enne manustamist veelgi lahjendada, kasutades naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahuse sobivat kogust, et saada lõppkontsentratsioon 0,45– 4,0 mg/ml.
PHELINUNi kontsentraadi ja lahuse stabiilsus on ajaliselt piiratud ning need tuleb valmistada vahetult enne kasutamist. Maksimaalne aeg manustamiskõlblikuks muutmise ja naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahuses lahjendamise ning infusiooni lõpu vahel on 1 tund ja 30 minutit.
PHELINUN ei sobi kasutamiseks koos glükoosi sisaldavate infusioonilahustega. Kasutada soovitatakse vaid naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahust.
Kui manustamiskõlblikuks muudetud või lahjendatud lahuses on näha hägusust või kristalle, tuleb valmistatud lahus hävitada.
Manustamisviis
PHELINUN on ette nähtud vaid intravenoosseks kasutamiseks.
PHELINUNi manustamisel perifeersetesse veenidesse on täheldatud ekstravasatsiooni riski. Ekstravasatsiooni korral tuleb manustamine viivitamatult katkestada ja kasutada tsentraalveenikateetrit.
PHELINUNi kontsentraati (5 mg/ml) on soovitatav aeglaselt süstida kiireks manustamiseks ettenähtud infusiooniporti.
PHELINUNi suuri annuseid, tüvirakkude siirdamisega või ilma, soovitatakse ekstravasatsiooni vältimiseks manustada lahjendatud kujul läbi tsentraalveenikateetri. Kui kontsentraadi (5 mg/ml) aeglane süstimine kiireks manustamiseks ettenähtud infusiooniporti ei ole võimalik, võib PHELINUNi
, mida on naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega veelgi lahjendatud, manustada infusioonikotis aeglase infusioonina.
Kui PHELINUNi lahjendatakse infusioonilahuses veelgi, väheneb temperatuuri tõustes selle stabiilsus ja suureneb kiiresti lagunemiskiirus.
Infusioonilahust soovitatakse hoida temperatuuril alla 25 °C.
Hävitamine
1,5 tunni jooksul kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada tsütotoksiliste ravimite käsitsemise ja hävitamise standardjuhiste järgi.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt tsütotoksilistele ravimitele kehtivatele kohalikele nõuetele.